HT UURIMISTÖÖ ANALÜÜS

ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA:

Pealkiri: Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid ja nende kasutamine õppeprotsessis Tartu linna lasteaedade näitel.

Koostaja: Tea Hermann

Koht ja aasta: Tallinn, 2016

LINK

Probleemipüstitus: Uurimistöö probleem on, et Tartu linnas pole uuritud millised on olemasolevad IKT vahendid ja mis võimalused on personalil neid õppetöös kasutada.

Uurimisküsimused: 

• Millised IKT vahendid on Tartu linna lasteaedades igapäevatöös kasutamiseks?
• Kuidas kasutatakse IKT vahendeid Tartu linna lasteaedades õppe-ja kasvatustöös?
• Milliseid teadmisi/koolitusi Tartu lasteaia personal vajab, et IKT vahendeid õppetöös paremini kasutada?

Eesmärk: Uurimistöö eesmärgiks on lähtudes õpetajate ja juhtide arvamusest, kaardistada IKT vahendid ja nende kasutusvõimalused igapäevatöös Tartu linna lasteaedade näitel.

Uurimistöö struktuur: Uurimistöö jaguneb kolmeks suuremaks peatükiks. Esimeses peatükis selgitatakse IKT mõiste tähendust, tutvustatakse hetkel enim lasteaedades kasutatavaid IKT vahendeid ning nende kasutamise võimalikke kõrvalmõjusid ja nende kasutamist takistavaid tegureid lasteaias. Järgnevalt tutvustatakse eelkooliealiste laste suhet IKT vahenditega, lasteaia õpetaja rolli IKT vahendite kasutamises õppe-ja kasvatustöös ning esitatakse mõned nõuded õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste kohta. Teises peatükis tuuakse välja uurimistöö eesmärk, uurimisküsimused, tutvustatakse ja kirjeldatakse valimi ja uurimistööprotseduuri. Kolmandas peatükis analüüsitakse uurimistöö tulemusi.

Antud uurimistöö koosneb 63-st leheküljest.

Uurimistöö metoodika: Antud bakalaureuse töö on läbiviidud kvantitatiivse uurimusena ning andmete kogumise instrumendiks oli ankeetküsitlus. Ankeetküsitluse kasuks otsustati, kuna see võimaldas saada anonüümse ja objektiivse ülevaate kõigist Tartu linna lasteaedadest. Elektrooniline küsimustik ja andmetöötlus võimaldab optimaalsemat aja ja eelarve kasutamist.
            Uurimistöö läbiviimiseks kasutati otstarbe valmit. Valimisse kuulumise kriteeriumiks oli õpetaja või juhtkonna liikme töötamine Tartu linna lasteaias. Valimisse kuulumise eristus tugines põhimõttel, et valimisse kuuluvad need lasteaias töötavad inimesed, kellel on võimalus olemasolevaid IKT vahendeid teoreetiliselt õppe-ja kasvatustegevuste läbiviimisel kasutada. Seejuures arvestati, et juhtkonna liikmetel ei ole vaja IKT vahendeid lastega õppe-ja kasvatustöö läbiviimiseks kasutada, kuid nad peaksid olema teadlikud vahendite olemasolust.

            Uurimisandmete analüüsiks kasutati statistilist andmeanalüüsi, sest uurimuse eesmärk oli kaardistada Tartu linna lasteaedades olemasolevaid IKT vahendeid ning nende kasutusvõimalusi igapäevatöös lähtudes õpetajate ja juhtide arvamusest.

Uurimistöö teoreetilises osas kirjutatud üldiselt IKT mõistest ja tähendusest, erinevatest lasteaedades kasutuses olevatest IKT vahenditest ning nende kasutamist takistavatest teguritest ja ohtudest. Juttu on ka laste suhtest IKT vahenditega, õpetajate rollist IKT vahendite kasutamisel õppe-ja kasvatustegevustes ning õpetajate hariduspädevusest. 

           Empiiriline osa tööst tugineb paljuski teoreetilisele osale ja vastupidi. Osad on omavahel hästi sõlmitud ning kooskõlastatud. Töö empiirilises osas on kasutatud küsimustiku, kus küsitleti õpetajatelt ja juhtidelt erinevaid arvamusi ja küsimusi. 

            Uurimistöö tulemustest selgus, et kõige enam saavad IKT vahenditest kasutada õpetajad lasteaias olemasolevaid arvuteid. Järeldati ka seda, et Tartu linna lasteaia õpetajad kasutavad IKT vahendeid töös lastega võrdlemisi vähe. Tulemusest selgus ka, et Tartu lasteaedade pedagoogiline personal hindab oma haridustehnoloogilisi pädevusi väga erinevalt. Viimasena tooks välja selle, et tuli välja väga väikesed võimalused programmeeritavate mänguasjade kasutamiseks.

Minu jaoks oli uus avastus see, et õppetöös saaks kasutada ka fotoaparaate. Ise isiklikult kasutan peamiselt pildistamiseks nutitelefoni, kuid õppetöös lastega oleks väga hea kasutada ka fotoaparaate, mida nad saaksid iseseisvalt kasutada. Sain ka palju teada, erinevatest IKT vahendites mida lasteaedades kasutatakse, mis pani ideed kohe jooksma, mida võiks lastega õppetöös proovida.

Hiljem oleks võimalik uurimistulemusi kasutada ka võrdlevateks uuringuteks teiste Eesti linnade ja maakondadega või hoopiski teiste arenenud riikidega. Samuti on Tartu linnal võimalik tulemusi kasutada antud valdkonna edasisteks uuringuteks ja arendamiseks.