Rühmatööna valminud multimeediumi analüüs

Mida ja miks?

Valisime oma multimeedia sisuks loo "Kitsetall, kes oskas lugeda kümneni".  Valik langes selle kasuks, kuna see on tore lugu ja hea matejal lasteaeda loendamise näitlikustamiseks.

Kuidas? 

Erinevateks osadeks oli ka palju erinevaid tegevusi. Kõige pealt alustasime lamenuku filmimisega, eelnevalt oli vaja välja printida A3 mõõdus taustad ning seejärel sobivas suuruses tegelased. Kohapeal selgus, et oleme printinud loomi vaid ühe küljega, kuid tegevuses on vaja loomadel ka teistpidi liikuda. Uute loomade printimisega õnneks oli abiks olemas õppejõud. Vaja oli paika panna klassiruumi ka võttepaik, algselt tegime virna raamatutest ning seejärel teibi abil kleepisime endlikepi otsas oleva telefoni virna külge. Pikalt sai tegevust pildistatud kuid otsustasime, et siiski need pildid ei kõlba. Leidsime võttepaigaks uue lahenduse: suur valge tahvel ja mingisugune kõrge konksuga toru, mis olid klassiruumis olemas. Tahvli keerasime horisontaalseks, mida toestas üks üliõpilane. Telefoni kinnitasime konksuga toru otsa ja võtted võisid alata! Kaks tudengit liigutasid loomi, üks klõpsis pilte ja viimane hoidis võtteplatsi tasakaalus. 

Järgmisel loengupäeval tuli hakata filmima ümarnukku. Selleks tuli teha uus võtteplats. Seekordne oli puhas käsitöö, aitäh eelnevale kunstiõpetuse loengule, kus läks vesivärve ja muid vahendeid tarvis. Kahjuks tegelasi, kes meie võtetel pidid seekord osalema jäid ühe filmi kaasautori haiguse tõttu tulemata, tuli leida uus lahendus. Mänguasja pood! Sõit Ülemiste keskusesse ja päev oli jälle päästetud. Kuniks avastasime, et kaks tegelast jäid ostmata. Seega sai meisterdada plastiliinist vasika ja eelnevalt lamenukuna toimiv lehm sai oma 3D mõõdu teibi ja plastiliini abil. Pildistamine oli ladusam kui esimesel korral.  Eduka päeva lõpuks avastasime, et järgnev klipp peaks olema piksilatsioonis, kuid tegelasi on selle loo lõpus liiga palju ning meist endist ei piisa. Seega tuli mõelda uus plaan ja oma film ümber mõelda ehk esimeses loengus tehtud töö võis saata prügikasti. Otsus: lamenuku teeme viimasena ja piksilatsiooni esimese osana.

Keset kena kevadet ja kiiret koolinädalat, leidsime aja kus teha uuesti meie lamenuku võtted. Eelnevalt leppisime kokku, kes teeb tausta ning ülejäänud said kõik koduseks tööks loomade välja lõikamise. Ülikoolis leidsime võttepaigaks Astra maja tasku. Väikesed kohendused taustaga ja pinkide torni ladumine ja võtted said alata. Möödusid üsna rahulikud pildistamised ja lamenuku osa oligi taassündinud.

Viimaseks osaks tuli teha piksillatsioon. Selleks jaotasime eelnevalt rollid. Minust sai vasikas, Annelist lehm, Pilleriinist kitsetall ja Gerdast kaameranaine. Meil oli vaja leida vastavalt lamenukus figureerinud tegelastele riided, kuna kostüümi leidmine osutus meile kõigile keeruliseks. Ülikoolis kohapeal kleepisin ka omale peale krepp-paberist laigud ning tegime kõik endale vastavad maskid. Võtted olid väga humoorikad ning nalja sai palju. 

Minu arvates meie rühmatöö sujus päris hästi, sest kõik panustasid animatsiooni valmimisse. Vastustus jagunes meil kõigil neljal, kes printis loomi, kes taustu, kelle telefoni mälu vallutasid meie pildid, kelle arvuti sai koorma, kes maalis, kes voolis, kes filmis, kes näitles. 

Väljakutseks võiks kindlasti nimetada lõpp-produkti saavutamine, kuna pildistada oli kõik tore ja hea kuid pärast seda animatsiooni kokku panna oli paras peavalu, kuna pilte oli palju ning need ka väga mahukad, siis ka arvutid ei tahtnud seda koormat enda kanda võtta. Animatsiooni kokku monteerimise lõpp au kuulub Gerdale. Tänu tema kindlameelsusele ja järjepidevusele saime omale filmi. 

Järgmisel aastal osalejatele soovitaks võtta seda ainet vabalt ning lugu välja mõeldes, mõtlema rohkem kastist välja ning mitte nii kindlalt järgima raamatus kirjutatut. Soovitan antud ainet kindlasti võtma, kuna protsessis sai peale higi ja vaeva ka palju nalja ning kõigi rühmade suuri töid näha lõpus kinoekraanilt on fantastiline.

Sooviksin ka õppejõududele soovitada rohkem tutvustada monteerimise ja helindamise poolt järgmistele üliõpilastele, kuna sellel alal jäi oskusi puudu. 

Lasteaias saab kasutada animatsiooni loomist näiteks mõne vanasõna näitlikustamiseks, oma ideest filmi tegemise või digitehnoloogiate võimaluste tutvustamiseks lastele. Protsess on ise küllaltki pikk, kuid tulemuse üle on lapsed kindlasti väga uhked ning tulemust saab tutvustada ka tervele lasteaiale.