Temaatilise inglise keelse kirjanduse ülevaade

 

Enda töös valisin analüüsimiseks artikli „Developmentally appropriate New Media Literacies: Supporting cultural competencies and social skills in early childhood education“.

Tänapäeval on meedia üks lahutamatu elu osa ning ka üha enam lõimitakse lasteaedade päevakavadesse meediakasvatust, kas siis videote, animatsioonide, piltide, muusika, reklaamide jms näol. Lapsi võib nimetada meedia ja tehnoloogia tarbijateks, loojateks kui ka levitajateks (Alper, 2013). Nad puutuvad kokku igapäevaselt üha enam meediaga, olenemata selle sisu kahjulikkusest või kasulikkusest. Täiskasvanute tööks peaks olema selle mõningal määral reguleerimine. Lasteaedades saab alustada laste teadlikkuse suurendamist meedia mõjude ja mõjutuste kohta. See aitaks, neil välja sõeluda olulisem ning jääda reaalsusesse ja mõista, et kõik mida võib näha ei ole alati tõsi. Üheks viisiks kuidas tõsta laste teadlikkust on kaasata väga noori lapsi jutuajamistesse, mis on uue meedia nagu blogid, vlogid, podcastid jms teemadel (Alper, 2013).
            Meedia ei kujuta endas vaid ohtusid vaid sel on ka palju positiivseid omadusi. Maailm muutub üha rohkem digiteadlikumaks ning tehnoloogilisemaks. Läbi meediakasvatuse saavad lapsed teadlikumaks ja pädevamaks, mis tuleb neile edasises elus väga palju kasuks. Meedia aitab lastel teha oma ideed nähtavaks, toetab nende mõtteid, teooriaid ja vaatenurki ning kujundab eelarvamusi, et luua teemast uus arusaam (Forman, 1996, 56).  Lasteaia õppetöös saab kasutada meediat mitmel viisil. Üheks kaasavamaks viisiks on animatsioonide loomine. See laseb olla lapsel loov, kaasatud ning tulemus on alati olemas ja eduelamus on saavutatav. Ühtlasi on see ka hea viis teha tegevust gruppides ning panna koos töötama lapsi, kes võib olla igapäevastes mängudes ja tegevustes üksteisega nii palju ei lävi. Animatsioone luues on võimalik seda siduda kõikide valdkondadega, kuna teemade valik on lai ning on raske leida teemat, mida ei annaks  meedia kaudu väljendada.
           George Forman, üks juhtivamaid Reggio uurijaid, on kirjutanud kõige selgemalt transmeedias navigeerimisest, väites, et lapsed õpivad läbi erinevate meedia väljundite liigeldes. Ta on ka kirjutanud, et iga meedium suunab lapsi erinevatele teemat käsitlevale asjaolule, muudab teatud küsimused küsitavamaks kui mõne muu küsimuse. Leidmaks viimaks lahendust mis tahes probleemile, lapsed peavad küsima erinevaid küsimusi. Seega kasutades erinevaid meedia väljundeid aitame lastel küsida paremaid küsimusi. (Forman, 1996, 57)
            Meedia kasutamisel nii igapäeva elus kui ka õppetöös on palju hüvesid, kuid kindlasti tuleb ka tõsta teadlikust kaasnevatest ohtudest. Tehnoloogilised vahendid võivad olla fundamentaalseks toeks, kui lasta arvutil ja muul tehnoloogial saada tööriistadeks, lastes sel luua midagi uut ja ettearvamatut. Lootes, et need saavad loovuse toeks. (Rinaldi, 2006, 139) Kõik see aitab lastel tunda end meedia ümber mugavalt ja olla isegi elevil teadmatuse ees. (Alper, 2013)

Kasutatud kirjandus:

Alper, M. (2013). Developmentally appropriate New Media Literacies: Supporting cultural competencies and social skills in early childhood education. Journal of Early Childhood Literacy, 13(2), 175–196. https://doi.org/10.1177/1468798411430101

Forman G (1996) ‘Negotiating with Art Media to Deepen Learning’. Exchange 3(96):
56–58.

Rinaldi C (2006) In Dialogue with Reggio Emilia: Listening, Researching and Learning. Oxford:

Routledge.