Lapse/õppija digipädevus- artiklite kokkuvõtted.

Artikkel 1:

"Teachers’ beliefs about technology integration in early childhood education: A meta-ethnographical synthesis of qualitative research." Pekka Mertala 

Antud artikkel toob välja erinevad vaatenurgad pedagoogikast ning õpetaja ja lapse vahelisest suhtest alushariduse kontekstis. On öeldud ka, et õpetajate pedagoogilised uskumused mängivad tähtsat rolli saavutamaks õppekava ja tehnoloogia keerukaid kuid koordineeritud eesmärke täieliku tervikuna. Traditsiooniliselt pedagoogika viitab erilisele ning emotsionaalsele suhtele, mis leiab aset õpetaja ning lapse vahel. Seda ei saa võtta ainult õpetamise ja õppimise vaatest vaid õpetajad arvavad, et ühtlasi on ka nende ülesandeks on veel laste eest hoolitsemine ning heaolu edendamine.
            Artiklis on väljatoodud ka mured seoses tehnoloogia kasutamisega hariduslikus eesmärgis võrduses koduste oludega. Põhilisena on leitud murekoht, kui kodustes oludes kasutatakse ka tehnoloogiat, kas siis see aeg, mis veedetakse päevas tehnoloogiaga kokku on üldises mõttes kahjulik. Ühtlasi sisaldub artiklis mitmeid positiivseid aspekte ning ka laste tulevikku määratlevaid mõtteid seoses tehnoloogia kasutamisega alushariduses. On uskumusi, et lapsed peaksid õppima tehnoloogiliste vahendite kasutust just edasiste õpingute kui ka tööelu eduks. 
            Arusaamaks tehnoloogia mitmekesist rolli õpetaja uskumuste kontekstist, vaatleb antud artiklis esitletud uurimustöö eksisteerivat kvalitatiivset uurimust. Uuringu fookus on keskendunud alushariduse valdkonnale. See on põhjendatud kahel viisil: esiteks alusharidus pakub viljakat keskkonda uurimaks õpetajatöö ja õpetajate uskumuste mitmemõõtmelisust. Teiseks on see, et kuigi on eelnevalt sarnaseid uurimusi tehtud, ei ole ükski neist olnud süstemaatiliselt läbiviidud.

Uurimisküsimused:

·       Kuidas on õpetajate uskumustes olevad hariduse, sotsialiseerumise ning hoole aspektid seoses tehnoloogiaga?

·       Millist rolli mängivad kontekstuaalsed tegurid kujundamaks õpetajate uskumust tehnoloogia integreerumist alusharidusega?

Uurimustöös vaadati läbi 35 kvalitatiivset empiirilist uurimust kasutades metaetnograafilist meetodit. Tulemustes selgus, et haridusel, sotsialiseerumisel ning hoolel on märgiline roll õpetajate uskumustes seoses tehnoloogia kasutamisega alushariduses. Leitud aspektid näitasid ka, et õpetajate uskumusi on kujundanud ka laiem kultuurisfäär. Mis hõlmab ka globaalset tehnoloogiat toetavat ajastut, riiklikku alushariduse poliitikat ja selle traditsioone.
            Uurimus tõi ka välja vaate, kuidas noored tehnoloogiateadlikud õpetajad on tänapäeva maailmas tunduvalt edukamad ning suudavad kaasa minna uuendustega, seevastu vanemad õpetajad on näiliselt representeeritud kui oskamatud ning murelikud tehnoloogia kasutuses. Siiski võib väita käesoleva uuringu tulemuste järgi, et tehnoloogia integreerumisega seotud muresid ning lootusi esineb mõlemal poolel.

Artikkel 2:

 "ICTs in kindergarten." Athanasios S. Drigas, and Georgia K. Kokkalia

Antud artiklis on väljatoodud ülevaade aastatel 2003-2013 tehtud silmapaistvamatest uuringutest seoses oskustega, mida lasteaias õpetatakse (kirjaoskus, matemaatika, kognitiivsed oskused, sotsiaalsed-emotsionaalsed oskused, motoorika, loovus) ja mida toetatakse tehnoloogiliste vahendite abil.
            Laste oskuste arengut on uuritud kasutades e-raamatuid, CD-id, PictoPal-i, CAI- programme. Tagasiside õpetajate poolt on antud vahendite kasutamises olnud positiivsed ning on märgatud laste saavutuste paranemisi. Võrreldes traditsiooniliste õpetamismeetoditega, näitasid tulemused ka matemaatikaoskuste arengut ja sügavamat tajumist tänu arvuti abil õppimisele.
            Artikkel sisaldab ka teavet infotehnoloogia vahenditest kui positiivse mõjuna ning toetajana sotsiaalsete-emotsionaalsete oskuste arengul. Näiteks märkasid uurijad, kuidas lapsed teevad koostööd, abistavad teineteist erinevate tõrgete korral ning tekkisid arutelud ülesannete üle. Samuti ka on arengut märgatud kognitiivsetes oskustes, kui lapsed kasutasid kognitiivseid mehhanisme, luues järk-järgult uusi teadmisi ning tekitades situatsioone, mis võimaldasid lastel mõelda, suhelda, koostööd teha, midagi luua ja ka selle käigus ka õppida.
            Arvutiprogrammid, mis on avatud ja pakuvad ühtlasi ka lapsele teatud kontrolli pakuvad võimalusi loomingulisteks valikuteks ja kujutlusvõimeliseks väljenduseks. Artiklis toodud uuringus selgus, et lapsed, kes regulaarselt õpivad arvuti abil, näitasid üles rohkem uudishimu, loovust ja motivatsiooni.
Peatükid käsitlevad ka, kuidas infotehnoloogia abiga on võimalik aidata last ja temaga tegelevaid täiskasvanuid erivajaduste määramisel ning seeläbi edasise arengu toetamist. Ka laste andekust on võimalik tuvastada erinevate interaktiivsete testide abil. Artiklis käsitletud uurimustöödes on toodud välja, et lasteaia lapsed saavad kasu tehnoloogia kasutusest ning see võimaldab neile teatud eeliseid, ühtlasi on ka tulemustes rõhutatud õpetajate positiivseid hoiakuid uute tehnoloogiliste vahendite kasutamise suhtes töökeskkonnas.