Õpikeskkondade kaardistus

Minu jaoks on õpikeskkond midagi sellist, mida ei saa piiritleda mingisuguse kindla definitsiooniga. Ma õpin igapäevaselt midagi, erinevatest situatsioonidest, inimestest enda ümber kui ka pelgalt ümbritsevast loodusest.  

Antud õpikeskkondi kasutan nii isikliku elu tarbeks, ülikooli tööde ja suhtluse jaoks, lastega töötamiseks kui ka lastevanematega suheldes. Oma töös lasteaias kasutan tihti lastevanematega suhtlemiseks nii Facebooki rühma kinnist gruppi kui ka Eliis keskkonda. Lastega tööks saab erinevaid ja huvitavaid ideid Krokotakist, pinterestist kui ka Facebookist lasteaednike gruppidest. Tihtipeale tuleb kasutada ka õpitava näitlikustamiseks lastele Youtube ja Canva abi. Ülikoolis käies tuleb kahtlemata kasutada erinevaid keskkondi. Grupitöödeks kui ka loenguteks on kasutusel Zoom. Edidaktikum ning Moodle on kohad, kus saan esitada tehtud töid, sooritada eksameid ning ühtlasi saan tagasisidet õppejõududelt.  Õpikeskkondadest kasutan ma kõige vähem erinevaid meedia kanaleid, mille tõesus on kaheldaval kohal, näiteks nö kollane meedia. Ka Instagram on rohkem isiklikuks tarbeks kui niivõrd suhtlusvahendiks. 

    Tunnen, et vajaka jääb veel erinevaid digilahendusi toetavatest õpikeskkondadest, mille abil lastega töötada ning nende huvi toetada. Lisaks võiks olla paljud mittekättesaadavad paberkandjal olevad raamatud digitaliseeritud, et oleks võimalus end igast Eestimaa otsast harida. 
    Enda õpikeskkondade laiemaks kasutuse arendamiseks, peaksin proovima siduda digilahendusi igapäeva töö ning eluga. Ka erinevaid õppemänge saab koostada LearningApps jms lehtedel, kuid hetkel takistuseks tööalasel kasutusel tuleb lastevanemate arvamus, kui nähakse last tahvelarvuti taga õppimas. Seetõttu on jäänud erinevate õpikeskkondade avastamine tahaplaanile, mida tahaksin ja kindlasti muudan.